Metsade sääst
keskkonnateadlikkuse suurendamise nimel.
Hiite kohta Eestis on olemas andmeid rohkem kui 800 paigast. Kuid andmestik on
enamasti katkendlik ja ebamäärane ja alles ootamas teaduslikku läbitöötamist.
Kindlalt võib väita, et olenevalt looduslikest oludest Eesti erinevates piirkondades,
võisid hiied olla eriilmelised. Virumaa hiied olid sageli küla ühishiied, mis asusid
kusagil künkal, Lääne- Eesti madalikul võis hiis asuda põldude vahelisel tasandikul
või isegi lohus ( hiieaugud). Viljandimaa hajaasustuse tingimustes oli iseloomulik, et
igal talul oli oma püha metsatukk, nn. ohvriaed, mis ümbritsetud taraga.
Põhinõudeks pühapuude ja hiitega ümberkäimisel oli tabunõue ehk puutumatuse
nõue. Usuti, et pühapuude kahjustajat tabab vältimatu karistus. Kahtlemata on see
iidne aukartus puude ees olulise tähendusega ka tänapäevasel keskkonnahariduse
viljelemisel. Psühholoogide kinnitusel toimib tabu nõue inimesele tihti alateadvuse
kaudu