"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"
1.3 Aeg, millal ja miks hiies käidi
Suuremad urjamised ja palved korraldati tavaliselt pühade puhul. Hiliseimana on
hiies tehtud leedotulesid. Nädalapäevadest on kindlalt eelistatud neljapäev. Siis püüti
toimetada kõik hiietalitused. Neljapäev oli meil pühaks päevaks veel ajalooliselgi
ajal.[14.]
1.4 Põhjused, miks hiies käidi
Maarahvas käis hiies nõu pidamas, palumas, kohut mõistmas, tantsimas, kadunuid
matmas ja austamas. Käidi veel annetamas, et saada hästi läbi hiieasukatega, et nende
abil edeneks kari ja tuleks parem saak, oleks kala- või jahiõnne. Või siis, et tänada.
Mõnel pool soovitati seal palumas ja urjamas käia iga suurema ettevõtmise eel.
Viimasel ajal ja eriti Maavalla õhtukyljel jäi kombeks hiitest tervist nõutada. Selgi
puhul oli tarvis urjata. Hiieväed aitasid ka siis, kui kosilased ei tahtnud tulla või
polnud lasteõnne.
Hiit peeti pühaks tähenduses, et ta kaitseb, toob õnne ja aitab maarahvast hädades.
Hiis oli puutumatu
annaabi.ee 
