Ehitised ja taluõued
Tavaliselt lõigati sinna
rist lahkuni mälestuseks kui ta surnuaeda viidi.
· Mõnes kohas lõigati lihtsalt sälk puu sisse, teises kohas lõigati peremärk. Nii sai määrata
talus surnud inimeste arvu.
· Ristimärk tehti selleks, et surm ei pöörduks tagasi.
· Ristipuuks oli tavaliselt mänd või tugev lehtpuu.
· Hiis oli ühteaegu nii kes kui ka mis. Esineb laialdaselt kohanimedes (N: Hiiepõld, Hiiesoo,
Hiiealuse heinamaa)
· Hiide minek ei tomunud kunagi ilma asjata, see oli püha.
· Pühasid metsasalusid mainis juba Läti-Hendrik 13. sajandil.
· Soome-ugrilastele on puude austamine eriti omane.
· Hiie usk oli enamlevinud Lääne-Eestis.
· Hiiepuudeks olid tammed, männid.
· Hiie juurde kuulusid hiiekivid, hiieallikad.
· Hiis oli suure võimega hingestatud paik, sealt ei tohtinud midagi kaasa võtta, ega murda.
· Hiide viidi ohvriannid.
annaabi.ee 
