Eesti loodusgeograafia konspekt
Tänapäevane reljeef järgib mingis mõttes
aluspõhja reljeef. Reljeef tekkinud jää tõttu.
Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada:
· Mikrovorm näiteks jääkriimud
· Pisivorm
· Väikevorm
· Keskvorm
· Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale
ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on
neisse kulutunud väiksemad nõod.
· Hiidvorm
Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru-
Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala
lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu.
Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk-
Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu