taevamehaanika, mis tegi 19. sajandi koguni võimalikuks senitundmata planeetide olemasolu ennustamise. 18. sajand võimaldas astromeetria hakata määrama tähtede nurkliikumisi ja 19. sajandi esimesel poolel kaugusi. 19. sajand tekkis astrofüüsika ning uurimisobjektiks sai tähtede ehitus. Suured reflektorid, mille ehitamist alustas 18. sajandi lõpus W. Herschel, võimaldasid luua esialgse ettekujutuse Galaktikast. Galaktikaväline astronoomia tekkis pärast seda, kui esimeste hiidteleskoopidega oli tundma õpitud galaktikate ehitust ja avastatud nende valguse punanihe. Tänapäeva astronoomiat iseloomustab eeskätt objektide elektromagnetkiirguse gammakiirgusest raadiokiirguseni ulatuva laia spektriala uurimine ja vastavate astrofüüsika harude kiire areng. 2 Ernst Julius Öpik ( 1893 1985 ) Ernst Julius Öpik on sündinud aastal 1893 22
pilte kui spektreid lainepikkustel mis asuvad vahemikus 5-27 mikromeetrit. Jääb vaid loota, et vähem kui kümendi pärast on Webb'i abiga lahendatud nii mõnigi kosmolooge ja astrofüüsikuid vaevanud probleem. Ilusad värvilised fotod omapärastest taevakehadest, mida oleme seni saanud Hubble kosmoseteleskoobiga tulevad siis maapealsetest hiidteleskoopidelt. 1.4 Kavandamisel on mitmeid uusi kosmose- ning raadioteleskoope, mis hakkavad töötama käsikäes maapealsete hiidteleskoopidega. Tulevikus saadab Euroopa Kosmoseagentuur orbiidile 3,5meetrise peegliga infrapunateleskoobi Herschel. Sellest saab suurim kosmoseteleskoop mis eales ilmaruumis töötanud. Praeguse suurima teleskoobi peapeegel on 2,4 meetrine. Teleskoop loodetakse orbiidile saata 2013.aastal. See on esimene mosaiikpeegliga kosmoseteleskoop. Paiknema hakkab see Lagrange teises punktis L2, kus teleskoop on alati kaitstud otesese päikesevalguse eest. Nimetatud punktis jääb Maa täpselt
annaabi.ee 
