Sammaltaimed
Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi
muud kui kivistunud puuvaik. Igatahes vaik, nagu me tänapäeval teame, mida higistasid
neljakümne või rohkem miljoni aasta eest välja Põhja- Euroopa troopikataimestiku ammu
väljasurnud männid. Mõnelegi merevaigu tükile väärtust lisavad putuka-ja taimejäänused
toovad sõnumeid kaugest ürgajast, millal kujunesid mäed, mis veel tänapäevalgi meie maa
palet kujundavad, mil imetajad hakkasid hiidsauruste üle võitu saama ja millal olid veel haljad
need metsad, mida tänapäeval pruunsöena kaevandatakse.
Nii et midagi muinasjutulist on merevaigus siiski. Ent sellest vaid möödaminnes. Merevaik,
mida kreeklased elektroniks nimetasid, äratas erilist tähelepanu nähtuse läbi, mis ilmnes alati,
kui teda läigestamiseks hõõruti. Avastuse, et elektron pärast villase lapiga hõõrumist
riidetükikesi, juukseid või niiti külge tõmbas, tegid tõenäoliselt kreeka naised, kellel