Eesti geoloogiline ehitus
km (Viimsi, Pärispea). Praegustel ja endistel (Läänemere arengu astmed pärast jääaega)
randadel on palju rändkive, mis valdavalt pärinevad Soomest ja Rootsi aladelt. Rändkivid
moodustavad ulatuslikke kivivaresid ja kivikülve, viimaseid on eriti palju poolsaarte
põhjaotsades. Palju on suuri rändrahne, mis ilmestavad maastikku. Suured rändrahnud on
looduskaitse all. "Ürglooduse raamatusse" on kantud 122 rändkivi või kivikülvi, millest
looduskaitse all on 25. Hiidrahnudeks nim. kive mille läbimõõt on 10 m või ümbermõõt üle
25m.
Esineb liivaluiteid. Liivad on kuhjunud viimse jäätumise lõpul, kui siin olid jääserva ees
suured järvetasandikud kuhu liiv settida sai.
Rannalähedastel aladel on kuhjunud liivad, kruus ja veeristik, mis on settinud Läänemere
erinevatel kujunemisastmetel. Tegemist on rannavallide ja maasäärtega, luidetega.
Olulised pinnavormid on jõeorud. Rannavallide ja luidete taga esineb sootasandikke. Osa
annaabi.ee 
