Korrapealt omandasid tema relatiivsusteooriad millegi tavainimesele hoomamatu maine. Olulisim, mida erirelatiivsusteooria väidab, on see, et aeg ja ruum ei ole absoluutsed, vaid on suhtelised, relatiivsed nii vaatleja kui ka vaadeldava suhtes. Mida kiiremini keha liigub seda paremini need efektid väljenduvad, kuid miski ei suuda arendada valgusekiirust. Suured relatiivsusefektid meile inimestele silma ei jää, sest meil puuduvad hiidmassid ja hiidkiirused, aga meie ümber on need efektid täiesti olemas. Gravitatsioon toimub aegruumi kooldumise tulemus. Muuhulgas järeldus Einsteini üldrelatiivsusteooriast, et Universum peab olema, kas paisuv või kokkutõmbuv. Kuid Albert ei olnud kosmoloog ja ta jagas üldist arvamust, et Universum on jäik ja igavene. Albert Einstein suri 18.aprill 1955 Princetonis, kuhu ta oli 1933. aastal emigreerunud juutide tagakiusamise tõttu.
Ka kellad rongis käiks aeglasemalt, nende tiksumistempo moodustaks vaid neli viiendikku normaalsest. Vigur on selles, et reisijad ei märkaks neid moondeid üldse, nende meelest oleks kõik tavapärane.Nendele näiksid veidralt kokkulitsutud ja pikatoimelised hoopis perroonil seisjad.See seletabki, et kõik sõltub vaatleja asendist liikuva objekti suhtes. Suured relatiivsusefektid meile inimestele silma ei jää, sest meil puuduvad hiidmassid ja hiidkiirused, aga meie ümber on need efektid täiesti olemas. Näiteks heli puhul.Kui pargis kostub tüütu muusika võib alati eemale astuda ja see jääb kaugenedes vaiksemaks.Mitte muusika ise pole vaibunud, vaid kuulaja on heliallikast kaugenenud.Vaevu edasi nihkuvale teole võiks ju tunduda uskumatu, et üks ja sama kõlar võib tekitada kahe erineva valjususega helisid. Aegruumi on aimekirjanduses võrreldud millegi tasase, kuid venivaga.Näiteks madratsi või raamile pandud kummilehega