suurem kui mädaniku leviku kiirus. Tumenenud puid ei tähenda alati mädaniku levikut, vaid võib olla värvunud okste lagunemisel tekkivate humiinhapete sisseuhte tagajärjel tüvesse, küll aga on selline keskkond soodne seeneniidistiku arenguks. Puud nakatuvad tavaliselt 30-40 aasta vanuselt tüvevigastuste ja oksakohtade kaudu. Bioloogiliste vormidega. · Kromosoomide arvu järgi eristatakse triploidset ehk kolmekordse kromosoomistikuga(Hiidhaab) ja diploidset haaba. Triploidsel haaval on kromosoomide arv rakkudes 57, tavaliselt diploidsel aga 38. Triploidne on paremate omadustega, kasvab kiiremini ja paremini ega nakatu tüvemädanikesse nii kergelt kui diploidne. · Koore värvi järgi eristatakse rohelise- ja hallikoorelist haaba. Rohelisekoorelist peetakse paremaks, sirgetüvelisemaks ja kiirekasvulisemaks · Isashaabasid peetakse tervemaks ja kiiremini kasvavateks
reageerivad eri puhkemisajaga haavad (ka eri isendid) ilmastikuoludele isemoodi. Vaatlusaastatel (1972–1983) selgus aga, et iga puu säilitab aastate jooksul oma isikupära: varapuhkevad lehtivad alati enne põhiosa, ka hiljem puhkevad alati samad puud. Kõigil vaatlusaastatel lehtis enamik (74%) puudest kolme-nelja päeva jooksul. Siiski pole eri puhkemisajaga haabade vahel selget piiri, seetõttu ei saa lehtimise aega käsitleda olulise taksonoomilise tunnusena. Hiidhaab. Omaette suursündmus oli 1935. aastal, kui Helge Nilsson-Ehle avastas Rootsis triploidse haava [7]. Peale kiirema kasvu osutus triploidne haab (kromosoomide arv somaatilistes rakkudes 3n=57) tavalise diploidsega (kromosoomide arv 2n=38) võrreldes ka vastupidavamaks südamemädanikule. Triploidsele haavale on omane organite hiidsus: ta pungad, lehed, ja õhulõhede sulgrakud on suuremad kui diploidsel haaval. Sellest tuleneb ka tema nimetus – hiidhaab (P. tremula f. gigas)