Referaat - Betti Alver
kõigil on silmad vesised. kärbis oma küüsjaid käppi
Naisi, orbusid ja mehi sirutab su järele.
täis on murepõld ja rehi, Ilm on tume, ilm on tohus.
kambrid ja kambriesised. Kandamiga maantee-lohus
nagu savikastis tambid.
Need on hinged põimutöödel. Kus on, kus on surma lambid?
Pikil päevil, õuder-öödel
mõte mulla poole kooldub, Ära päri!
viimne valgus põsil sooldub Üksijäri
pisarais ja higihappes. kanna koormad enne talve
Ahastus ent ukse-lappes suurde salve!
puhub õõnsat surmaputke:
nutke, nutke! Tahad minna, kuid ei jaksa,
maast ei kerki mitte vaksa
Kaunilt kumab elu kallas, udus pondund uudse-puudad.
aga mure meelevallas Kaksa, kaksa,
inimkäed on abitud. küllap suudad!
Tormid kõrsi kaarutavad,
valu lahti vaarutavad Lõke korstnast vuhiseb,
mis on napra nabitud. suitsusammas tuhiseb.
annaabi.ee 
