Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles
Jugapuu Egert Pommer 7A Jüri Gümnaasium Sisukord: Lehekülg 2..........................Sisukord Lehekülg 3..........................Sissejuhatus Lehekülg 4..........................Liigikirjeldus Lehekülg 5..........................Jugapuu teised liigid Lehekülg 6..........................Pildid jugapuust Lehekülg 7..........................Kasutatud kirjandus -2- Sissejuhatus Harilik jugapuu ehk "Taxus baccata" on higihaljas okaspuu. Jugapuu kasvab 10-20m. kõrguseks, erandinda kuni 28 meetri kõrguseks. Eestis kasvab jugapuu kuni 11 meetri kõrguseks. Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Jugapuul on punast värvi mürgiste seemnetega marjad. Süstemaatiline kuuluvus Riik: Taimed Hõimkond: Paljasseemnetaimed Klass: Okaspuud Selts: Okaspuulaadsed
Samuti kasutatakse shiitake seeni meditsiinitööstuses. Sõltuvalt musta seene alamliigist võidaks seda kutsuda ka talve seeneks või lilleseeneks. Hiina musta seent on võimalik osta enamustest Aasia poodidest ning üldjuhul on need kuivatatud ja nende värvus on midagi pruuni ja halli vahepealset. Kõik musta seene liigid kasvavad surnud või surevate puude peal külmemates kliimavööndites. Jaapanis kasvatati seeni, lõigates shii puud (pöökpuu ning tammega suguluses olevalt higihaljas puu) kirvega, kuhu pandi oksad, kus juba kasvavad shiitaked või mis sisaldab shiitake eoseid. Vanim kirje seoses shiitake seentega on pärit aastal 199 keiser Chuai valitsemisajal Jaapanis. Neid on haritud juba üle 1000 aasta. Esimese kirjutise shiitake seente kasvatamise kohta tegi Wu Sang Kwuang Hiinast. Nii värskel kui ka kuivatatud olekus shiitakesid kasutatakse palju kulinaarias. Palju valmistatakse suppe, kuid palju kasutatakse neid aurutatult kui ka hautistes ja samuti neid praetakse
annaabi.ee 
