Sofi Oksanen -"Puhastus"
mitte kaela kahekorra keeramine, vaid see, kui võikalt see mees kõlab, sest ta ei ole end
(ainult) paar päeva pesnud ja ta kubemekarvades on valged kuivanud spermaklimbid. Väike
naturaalne kehaeritis võib kõlada nii võikalt, samas kui surm jätab ükskõikseks. Või asjaolu,
et kui Aliidet vägistatakse, on tal peas kott, kuhu keegi on eelnevalt urineerinud.
Oksanen kasutab palju ära lõhnu. Viimase näite puhul keldri rõskus, meeste sibula- ja
higihais, uriinist niiske kott ümber naise pea, kelle suust tulev soe õhk selle lämbeks
muudab, ning okse. Martini karakteri silmapaistvaim ja korratavaim omadus ongi tema higi-
ja sibulahais. Mida rohkem lugeja meeli autor kaasab, seda lihtsam on tal publikut
manipuleerida. Öeldakse, et kui üks meel on kasutusest ära, teravneb teine. Et pimedad
kuulevad rohkem ja täpsemalt nii on ka selles raamatus lugeja vahepeal kas Hansuga
kapptoas või Zaraga bordellis luku taga või Aliidega kott peas