Valgustusajastu
Kui prantsuse teadlane Louis
Pasteur esitas 1865. aastal teooria bakterite kui haiguste kandjate kohta, prooviti haavu puhastada
karoolhappega, kuid sellel oli liiga tugev toime. Mõni aeg hiljem hakati haavasidemeid steriliseerima
kuuma auruga, haavu aga jooditinktuuriga . Tartu Ülikooli kirurgiaprofessor Werner Zoege von
Manteuffel koos kolleegidega võtsid kasutusele steriliseeritud kummikindad. 1900. aastal tuli kasutusele
kirurgi näomask, mis kaitses haava arstide suus ja higetorudes olevate bakterite eest. Louis Pasteur otsis
moodust toidubakteritest vabanemiseks, ning avastas, et kui kuumutada ainet kindla temperatuurini, siis
bakterid surevad. Seda moodust hakati kutsuma pastöriseerimiseks. Pasteur avastas ka vastabinõu
marutõve vastu, ning aastal 1885 pääses tänu sellele juba ka esimene marutõvve nakatunud inimene.
Aastal 1882 avastas saksa teadlane Robert Koch mikroskoobi all tuberkuloosi tekitaja, mida
hakati avastaja järgi kutsuma Kochi kepikeseks.