Vana-Kreeka
perekonnas peeti kultuslikke talitusi kodukolde ees, mis täitis altari aset. Kreeklased peavad
tuld pühaks, nagu kõik indogermaanlased. Kultuslikult austati ka esivanemate hingi.
Orfism
Dionysose kultuse alusel tekkinud, end Orpheusega seostav müstiline usuvool, mis levis
arvatavalt VI saj. e. Kr. Traakiast Kreekasse ja Lõuna-Itaaliasse. Orfikud pidasid end
Orpheuse ja tema õpilase Musaiose rajatud salaõpetusse pühendatuiks. Orfikute kirjavarast
(Hieroi logoi) on säilinud katkendeid, mis pärinevad eri aegadest, enamus III saj. p. Kr.,
neisse on lisatud palju võõrast ainest. Õpetuses on kesksel kohal teogoonia ja antropogoonia.
Müüt: Chronos (Aeg) lõi maailmamuna, millest tuli hermafrodiit Phanes, kes sünnitas Nyxi
(Öö) ja sigitas tollega Gaia (Maa), Uranose (Taeva) ja Kronose. Kronose poeg Zeus neelas
Phanese alla ning sai maailma valitsejaks. Oma tütre Persephone/Demeteriga sigitas ta
annaabi.ee 
