Eesti murrete erijooned
p lõpp -ta, -tä (õlita
`olite')
· ä-harmoonia: viädä `viia'
Saarte murre
Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne. Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus,
Ruhnus ja Manijal. Nn rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel.
Häälduslikud erijooned
· Laulev intonatsioon.
· õ > ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus.
· : pl `peal'
· /å: påks `paks'
· i > ü: püme `pime'
· ng > : hied `hinged', löad `lõngad'
· järgsilpides g, d: kadak : kadagu `kadakas'
Morfoloogilised erijooned
· Sisseütlevas -se (taluse `tallu'), lõputa (sadama `sadamasse') või -he (jähe `jäässe',
töhe `töösse')
· eda-adjektiivid da-silbita (kaded `kadedad', tobe `tobeda')
· Käskiva kv ains 2. p keeldkõnes -k/-g: istug mette `ära istu'
· Käskiva kv 3. p tunnus -ka/-ga: tehka `tehku', olga `olgu'
· Eitussõnad äi/ei, ep, es
annaabi.ee 
