EESTI KESKAEG
Need lpingud põhiliselt tuginesid status quol ja aegajalt täiendati uute
asjadega, aga need olid pisiasjad. Lepingute põhitekst kirjutati vana pealt maha ja võis sisaldada asju, mis enam
relevantsed ei olnud. Ajaloolisest traditsioonist pärines asjaolud, et 16. sajandil sõlmiti need lõpingu ühelt poolt
Liivimaa maahärrade ja Pihkva ja Novgorodi asehalduri poolt. See on ajalooline traditsioon. Samas siin kajastub ka
arusaam riikide valitsejate hiearhiast - Moskva suurvürst on auväärsuse poolest ühel pulgal keisri ja Poola kuningaga,
samal ajal Liivimaa maahärrad ei ole suvenäärid ja nendele vastav diplomaatiline tase on asehaldur. Peale selle, kui
keskajal oli Liivi-Vene formular selline, mis rääkis suhetest võrdsete vastaste vahel, siis nüüd al Novgorodi liitmisest
Moskva SV riigiga, olid osapooled ebavõrdsed, Liivimaa oli paluja osas ja Moskva suurvürst oli armu andja. 15. saj