aluseks on nende amfoteersus, näiteks: (-R-COOH) <—> (-R-COO-) + H+ (-R-NH2) + H2O <—> (-R-NH3+) + OH- Na-ioonide juuresolekul moodustub puhversüsteem, mis koosneb nõrgast happest ja tema Na- soolast: (-R-COO-) + Na+ —> (-R-COONa) Valkude puhvertoime: 4) Hemoglobiini (Hb) puhversüsteem - kõige olulisem osa vere puhvermahtuvusest, 55%. Hemoglobiinipuhvri töö on tihedalt seotud O2 ja CO2 transpordiga. Hb puhver koosneb HHb ja HHbO2, mille vahel püstib tasakaal: HHb <—> H+ + Hb- ja HHbO2 <—> H+ + HbO2- Happe lisamisel: NaHbO2 + HA —> HHbO2 + NaA Aluse lisamisel: HHb + NaOH —-> NaHb + H2O Kopsudes liitub O2 hemoglobiiniga: HHb + O2 —> HHbO2, tekib tugevam hape, kui HHb. Hapete tugevuse saab reastada järgnevalt: KHHb < KH2CO3 < KHHbO2. Seetõttu toimub kopsukapillaarides mõningane vere happelisuse suurenemine ja osaline H2CO3 väljatõrjumine:
NaH2PO4 + NaOH → Na2HPO4 + H2O Valgupuhver: Polüamfolüüt — nii happelised kui aluselised omadused. Dissotsiatsiooni tasakaal on määratud keskkonna pH-ga. Dissotsieerub nõrga happena: R–COOH ⇄ R–COO‾ + H+ Dissotsieerub nõrga alusena: R–NH2 + H2O ⇄ R–NH3+ + OH‾ Puhverdamine: happe liig: R–COO‾ + H+ ⇄ R–COOH aluse liig: R–NH3+ + OH‾ ⇄ R–NH2 + H2O Hemoglobiinpuhver: Hemoglobiin esineb kahes vormis: HHb või HHbO2 (oksühemoglobiin) — mõlemad kui nõrgad happed, mis dissotsieeruvad: HHb ⇄ Hb‾ + H+ HHbO2 ⇄ HbO2‾ + H+ Erinevatel hingamisetappidel võivad need olla happe või soola vormis, mis mõlemad käituvad puhvrina. soola vormis: NaHb + HCl ⇄ HHb+ NaCl happe vormis: HHb + NaOH ⇄ NaHb + H2O Kopsukapillaarides saabub HHb ja küllastudes O2-ga muutub oksühemoglobiiniks: HHb + O2 ⇄ HHbO2. Veres on veel teine nõrk hape —süsihape.
annaabi.ee 
