„Keskaegne rüütel“
endast madalamate ühiskonnaliikmete pahede üle.9 Oma positsiooni kindlustamiseks, juhul,
kui rüütlis ei olnud aadlisoost, abielluti sageli kõrgemast soost naistega. Sugulussidemed
mängisid tähtsat rolli. Samas ei käitunud rüütlid naistega lugupidamatult, vastu tahtmist
midagi ei tehtud.10 Abielludes pandi tihtipeale rüütliamet maha ning keskenduti enda ja
abikaasa varanduse hooldamisele.11
9 Richard Abels. https://www.usna.edu/Users/history/abels/hh315/Chivalry.htm
10 Georges Duby. 1984
11 Franco Cardini. 1987
Lahinguväljal ei saaks rüütel ellu jääda ilma vastupidavate kehakatete ja hobuseta. Varustuse
sai rüütel kas isandalt või talupoegadele kasutada antud maavaldustest saadud tulude eest.
Rauast või terasest varustus oli kulukas ja kaalus palju. Mõõga käitlemine nõudis nii jõudu
kui ka osavust, eriti ratsarüütlitel, kelle relv oli kaheksa kuni kaksteist jalga pikk. Kaitset