Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hh2o" - 3 õppematerjali

Keemia protokoll 2
4
docx

Keemia protokoll 2

rHOH- = -230,0 kJ · mol-1 ; rHH2O(v) = -285,8 kJ · mol-1 Kasutada arvutamisel Hessi seadusest tulenevat kolmandat järeldust. Võrrelda arvutatud ja katselist tulemust. Leida katse viga. Andmed: 100cm3 1 M HCl lahust 100 cm3 1 M NaOH lahust t1 = 23oC t2 = 29,5oC m = 200g C = 4,18 J g-1K-1 Arvutused: gr = -4,18 (J g-1K-1) · 200 · t (K) t = (t2-t1) t = 6,5 gr = -5434 J r HCl KJ mol-1 HOH = -230,0 K J · mol-1 HH2O(v)= -285,8 KJ · mol-1 g = n · H H = q/n H = -5434/0,1 = -54340 Jmol-1 = -54,34 KJ · mol-1 H+ + OH- = H2O H = -285,8 ­(- 230) = -55,8 KJ · mol-1 Veaarvutus: Absoluutne viga: A = -55,8 ­ (-54,34) = - 1,46 Suhteline viga: : 2,69 Järeldused: Viga tuleneb eeldatavasti temperatuuri väikestest mõõtmisvigadest (viga on siiski küllaltki väike). Aga üldiselt võib öelda, et selline soojusefekti määramise viis on üsna täpne, eriti kui

Keemia → Anorgaaniline keemia
98 allalaadimist
Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine
20
docx

Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine

keeduklaasi mõõdeti 100 ml NaOH lahust. HCl lahus valati kiirelt NaOH lahusega ja termomeetriga õrnalt segades mõõdeti reaktsiooni temperatuur. Katse andmed: 100cm3 1 M HCl lahust 100 cm3 1 M NaOH lahust t1 = 21 t2 = 28 m = 200g C = 4,18 J g-1K-1 Aine Temperatuur, t NaOH 21 kraadi NaOH + HCl 28 kraadi Arvutused: q r=−4,18 ( J g−1 K −1)∗200 g∗¿ 7 = -5852 q r=−5852 Δƒ HOH = -230,0 K J · mol-1 Δƒ HH2O(v)= -285,8 KJ · mol-1 g = n · ΔH ΔH = q/n ΔH = -5852 / 0,1 = --58520 Jmol-1 = -58,52 KJ · mol-1 H+ + OH- = H2O ΔH = -285,8 –(- 230) = -55,8 KJ · mol-1 Järeldus: Erinevus tuleneb arvatavasti mõõtmisveast. Veaarvutus: -55,8 – (-58,5) = 2,7 2,7 / 55,8 * 100 = 4,8% 1 TÖÖ 7: LAHUSED JA 1.2 KATSE 4 – VASK(II)SULFAAT-5-VEE LAHUSTUVUS KRISTALLVEE KOEFITSIENDI

Keemia → Anorgaaniline keemia ii
9 allalaadimist
Keemia eksam
21
pdf

Keemia eksam

Edasisel soojendamisel hakkab suurenema auru rõhk ja temp. Lahusti külmub, siis kui moodustuvad esimesed lahusti kristallid (nende tekke põhjuseks on molekulide vahelised jõud). Vee karedus on Ca2+- ja Mg2+-ioonide sisaldus vees, mille tulemusena tekib katlakivi. Üldkaredus ­ mööduv karedus = püsiv karedus. Katlakivi HCO3 H++CO32-. Karbonaatse kareduse määramine toim soolhappega tiitrimise teel: HCO3+HH2O +CO2 ja 2HCO3+Ca2+Ca(HCO3)2. Indikaatorina kasut metüülpunast (-oranzi): CM=VHCl* CM(HCl)/ 2*Vvesi. (VT küs 27) Üldkareduse määramine toim nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitiritakse triloon-B lahusega. Indikaatorina kasut kromogeenmusta, mis moodust Ca2+ ja Mg ioonidega sirelililla värvusega kompleksiooni. Lisatakse triloon-B ja kui kõik Ca ja Mg ioonid on seotud värvitusse kopleksi

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
385 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun