Korallide üldiseloomustus Korallid kuuluvad õisloomade mereliste ainuõõssete klassi. Nad on koloonialised polüübid. · Riik: Loomad · Hõimkond: Ainuõõssed · Klass: Õisloomad Õisloomad ehk korallid jagunevad: · kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide
Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. Triias algab ühelt poolt Permi lõpul toimunud hävinguga ning lõpeb samuti väljasuremisega. Kuudikkorallidel (Hexacorallia) on hulk septe (nende arv on kuuekordne) (foto 1) ja palju lihtsaid kombitsaid. Heksakorallid ilmusid Kesk-Triiases ja on tuntud kui "kõvad korallid" - nad on oma kõva sarraga põhilised korallrahude ehitajad. Kalasisalikud ehk ihtüosaurused (Ichthyosauria) olid Kesk-Triiasest kuni Kriidi ajastu lõpuni elanud kalalaadsed roomajad. Vara-Triiases ilmusid hiiglaslikud merekiskjad notosaurused ja plakodondid (joonis 2). Notosaurused olid loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad
annaabi.ee 
