FILOSOOFIA
Keelel ja sõnadel pole seos loomusega,
kõik on inimeste kokkulepe.
Sofistid väidavad, et sõnad on konvetsioon.
Platon,Aristoteles, Thomas Aquinas: sõnad sisaldavad asja sisemist loomust, essentsiat.
Uusaegne empirism (Locke/Hume): sõnad on korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed".
Locke: sõna on sekundaarne sise-taju, tajuimpulsside koosmõjul tekkiv.
Hume: sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Sõna tähendus tuleb empiirilise sõnakasutuse
kaudu.
Pragmatism: Hewewy: sõna tähendus on pelgalt tegevus- harjumuste komplekt. Sõnal pole
tegemist asja olemusega.
Wittgenstein: sõna tähendus seisneb tema kasutusest, rollis, mida sõna mängib keelemängust.
51. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees?
Toetutakse Wilhelm von Humboldti sõnadele: ,,Keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne
protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise
protsessuaalsed vahendid"