Sensoorne tasand (kuulmine kõrvaga, nägemine silmaga) Need signaalid(tajutvad tunnused) muudetakse närviimpulssideks ja säilivad(toimetevad seal) nii kaua, kuni toimub tüeline mõtestatud tajumine ehk in saab asjast aru. Keeletasand:Kõigepeal on vaja ära tunda tajutavad sõnad (nii häälikukoostis kui tähendus) Igal sõnal peaaaegu on mitu tähendust. Tekstist siis tuleb see sõna tähendus välja, laps peab aru saama, mis selles kontekstis see tähendab. Heuritiline on variatiivne ja seega ka küne mõistmine on variatiivne,et kõik saavad erinevalt aru. Tuleb ära tunda akustilne asi ja jõuda tähenduseni. Mõttetasand: Lause puhul lisanub ka pragmaatiline tähendus tavaliselt.Et sõnaga tuleb siis opereedida juba mõtte tasandil. Vaja on jõuda ütluse mõtteni, sidusteksti mõtteni ehk pragmaatilise tähenduseni ja täielik mõistmine seinseb, kui ma saan aru kõneleja/kirjutada motiividest, milleks ja miks ta seda kirjutas/rääkis. Tavaliselt tekst