V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
vastu. Ta oli oma väesalga niiviisi üles seadnud, et ülevalt või kaugemalt vaadates oleks
võinud seda pidada kas roomlaste kolmnurgaks Ecnomuse lahingus, Aleksander Suure
«seapeaks» või Gustav Adolfi kuulsaks kiiluks.* Selle kolmnurga tagumine külg ulatus
kiriku-väljaku tagasopini, nii et see sulges Kirikuesise tänava, ühel pool küljes oli Linna
Haigemaja, teisel pool küljes Saint-Pierre-aux-Boeufs' tänav. Kolmnurga tipus asus Clopin
Trouillefou ühes Egiptuse hetsorgiga, meie sõbra Jehaniga ja julgemate poistega
santlaagrite hulgast.
Keskaja linnades polnud selline üritus nagu see hulguste sõjakäik Jumalaema kiriku vastu
sugugi haruldane. See, mida*me nüüd politseiks kutsume, puudus tol ajal üldse.
Rahvarikkais linnades, ennekõike pealinnades polnud ühtset korra säilitamise keskvõimu.
Feodaalne kord oli suured linnakogukonnad õige imelikuks kujundanud. Linn oli tuhandete
läänkondade kogu, mis teda igasugusteks ja erisuurusteks osadeks jaotasid