Augsburgi usurahu- 1555. aastal Saksamaal välja kuulutatud kokkulepe, mille põhimõte oli kelle võim, selle usk. Ususõdade põhjused Prantusmaal ja tagajärjed. Põhjused: Protestantide ja katoliiklaste vastasseis usuliselt, ilmalikult ja võimu pärast. Tagajärjed: kodusõda, kus hukkus väga palju hugenotte; Nantes'i edikt. Madalmaade vabadusvõitluse põhjused ja tagajärjed göösid, hetsog Alba Põhjused: Habsburgide ülemvõim; Kõrged maksud; Katoliku kiriku võim, madalmaad tahavad iseseisvaks riigiks saada ja saavad ka Tagajärjed: Põhjapoolsetest provintsidest moodustati Holland; Lõunapoolsed provintsid jäid Hispaania võimu alla. madalmaad iseseisvusid ja hispaania nõrgenb Võitmatu Armaada hukk ja Inglismaast saab mereriik Võitmatu Armaada hukkus Inglismaad vallutama minnes, kuna Inglased kimbutasid vaenlasi
Tõusvas või laskuvas lennukis, kiirliftis, autosõidul mägedes tunnevad reisijad kõrvades survet, mis neelatamisel kaob. Kõrguse muutudes õhurõhk muutub, sisekõrvas aga jääb õhurõhk endiseks ja seetõttu surutakse trummikilet kas sisse- või väljapoole. Neelatamisel ühendatakse sisekõrv välisõhuga ja õhurõhk sisekõrvas võrdsustub. 2. Õhurõhu avastamise lugu Füüsika ajaloost on teada legend õhurõhu avastamise kohta. 17 sajandi esimesel poolel oli lasknud Firenze hetsog ehitada sügava kaevu. Kaev sai valmis, kui pumbaga sellest vett kätte ei saadud. Kõige kummalisem tundus see, et madalast kaevust suutis pump vee välja pumbata, kui aga kaevu sügavus oli enam kui 10 meetrit, siis pump ei töödanud. 1643. aastal pakkus probleemile lahenduse itaaliast pärit füüsik Evengelista Torricelli. Evangelista Torricelli ( 1608- 1647 ) 3. Torricelli katse 1643. aastal võttis E
Prantsusmaa huvid: L-Saksamaa ja Austria piirkonnad. Austria osalus liitlasena vajalik Preisimaale. Prantsusmaal tehnoloogiline ülekaal- püssid paremad, kuulipildujad jne, kuid seda ei osata kasutada ja Prantsusmaa kaotab sõja. Versailles’ Rahuleping 1871: Alandatud Prantsusmaa. Kaitsesüsteemid hävitati. Preisimaale maksti hüvitist- Elsass-Lotring. Saksamaa Föderatsioon: Versailles 1871 läbirääkimised L-Saksamaa riikidega ühinemiseks. 25 riiki (vürst, hetsog jne) Preisimaa ja preisi kuningas kesksed. Bismarcki sõja õppetunnid: Sõjad on kallid, neid võib pidada lühiajaliselt, uued tehnoloogiad olulised. Sõdu saab pidada, kui eesmärgid on selged, kõiki sõdasid toetab diplomaatia, Bismarcki huvi oli Saksamaa ühendamine, mitte laiendamine! USA maailmapoliitikas: Isolatsionism, moralism, pragatism. Monroe doktriin 1823- Ameerika kontinendid on suletud eurooplastele. Poliitiline süsteem erineb Euroopast
sekku. Rootsi Rootsis esialgu ei tunta aktiivset huvi Liivimaa vastu. Tuleneb Gustav I Vasa jahedast suhtumisest liivimaalastele( 1555.a liivimaalased väidetavalt ei tulnud appi venelastega võitlemisel).Ürit hoida rahu Moskvaga. Tähtsam oli kaubandussuhtus kui kõik muu. Tema pojad huvitatud Liivimaast. Soome hertsog Juhhan ( Gustavi noorem poeg, tulevane kuningas) aktiivselt arenes Soome hertsogkonda ning tahtis seda laiendada. ( hetsog oli edelaosas). Juunis 1558 hertsog saadab I korda oma maakuulaja tallinnasse, kes peab tutvuma oludega ja ordu esindajaga. I diplomaatilised sammud jõuavad ka kuninga kõrvu, kes keelab sellist tegevust. Juhhan isale ei kuuletu vaid saadab uusi tegelasi Tallinnasse. Juhhanil on selle tulemusel tln usaldusisikuid, kes teda asjaga kursis hoiavad. Linn on teatanud,et jäävad truuks ordule. Tln viitavad ka sellele, et nad on teinud juba oma valiku, kellelt kaitset otsida.
annaabi.ee 
