Ingmar Bergmani „Det sjunde inseglet“
läbimõeldud ning inimeste pilgud teravad.
Väga meeldejääv oli ka viis, kuidas Bergman Surma kujutas. Julgeksin pakkuda, et Milos
Farmon, filmi ,,Amadeus" (1984) rezissöör võis ,,Det sjunde insegletist" kindlasti
inspiratsiooni saada. Sarnasus kahe filmi vahel oli igal juhul olemas.
Samuti oli ärevust tekitavalt julged Jörni vastused Antoniusele ning tema lõbusus,
naljatlemine ja laulmine ajal, kui ümberringi oli kõik kõle ja hirmus.
Võrreldes Bergmani mõne teise filmi nagu ,,Hetsiga" (1944), mida just hiljuti nägin, oli selles
linateoses niivõrd palju sümbolismi, et ilmselt peaks filmi vaatama mitu korda, sest kõike
ühekorraga on raske ära tabada. ,,Hets" aga oli natuke kergemini haaratav. Miks valis Berman
filmile sellise pealkirja? Miks oli Antonius ainus, kes nägi Surma? Kas Surma näevad ainult
need, kelle elu läheneb lõpule? Samas Jof nägi ja Mia ei näe Antonius Blocki ja Surma malet
mängimas ja mõlemad nii Jof kui Mia jätkavad filmi lõpus oma teekonda