HORNERI SÜNDROOM
SISSEJUHATUS
Horneri sündroom on silma ja selle ümbruse sümpaatilise innervatsiooni häire. See esineb päris
harva, kuid iga arst võiks osata selle ära tunda. Horneri sündroom võib avalduda onkoloogia,
neuroloogia, neurokirurgia, veresoontekirurgia ja ka teiste erialade patsientidel.
Horneri sündroom koosneb klassikalisest sümptomite triaadist: ühepoolsed ptoos, mioos ja näo
anhidroos . Lastel võib esineda ka iiriste hetorokroomsust (1).
Sageli Horneri sündroomi sümptomid aitavad diagnoosida mitmeid haigusi (nt kasvajad,
Sclerosis multiplex, põletikulised haigused jne). Mõnikord Horneri sündroom võib tekkida ka
mõne meditsiinilise protseduuri tüsistusena, nt epiduraalanesteesia või kaelaoperatsiooni järgselt
(3).
Tavaliselt Horneri sündroomi diagnoositakse ainult anamneesi ja füüsilise uurimise alusel (4).
Mõnikord diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse ka farmakoloogilisi teste – Eestis enamasti