Vanaaja konspekt kaartidega
Ehk kõigepealt masterdati
lugemisoskus ja siis leiti tahvlid. Assüroloogia.
Väljakaevamised jätkusid. 3000 a vanused Sumeri linnad, sumeri keel õpiti ära. Kõik need keeled muutusid
arusaadavaks 19. saj lõpuks.
20 saj Hattusa linnas Türgis leiti loss. Seal kaevati ka tekste välja. Seal oli jälle võõras keel. Bredrich
Hrozny I ms aastatel tõlkis selle kirja (hetiidi keel) mugavdatud kiilkiri indo-euroopa keelele.
Kujunes välja sumeroloogia (Sumeri värk 3000 e.m.a ja hetoloogia. Viimane on nüüd raskendatud, kuna
palju asju on Iraagis ja seal enam kaevata ei saa. Akkadi muuseum lendas laiali.
Kokkuvõteks: Teadlaste käes on palju kiilkirjatekste.Keelt osatakse, aga lugeda ikka keeruline. Nt tahvlid
on katkised, enamus on majapidamisarved. Savitahvlid on mööda maad laiali tükkidena. Tekste
publitseeritakse ja lapitakse. Tõlked on tõlgenduslikud. Kuigi neid dokumente on palju, on see ainlt 1%
sellest, mis kunagi kirjutati. Suuline ühiskond oli tollal ikkagi