Artur Alliksaar
Sa oled võlgu ainult sellele,
kes rõõmu lõi ja kannatuse tegi.
Su tunded mingi tuul ei puhu ära,
on piiritu su riik ja rajatu su piin
kui mägestik, kus ükski jalg ei astu.
Just siis, kui kõige heledamalt särad,
tuhm kaduvik su saagiks valib siin
ning surub näoga igilume vastu.
5
Jällenägemine
Kui muinasjutt me kohtumise tund,
poeb malbeid erutusi silmisse ja kõnne
ja läitub loojangute loomusund,
et liita hetkeis killustatud õnne.
Taas vallandumas sõna hell ja soe,
mis tardus südameisse kannatuste põrgus,
mil rebenesid haprad hingekoed
ja mustav valu läbi meelte nõrgus.
Kui väsib kaua pidutsenud surm,
saab nõnda võimsaks elu virguv tukse,
et iga helin, õitehurm
su hinge avatuna leiab ukse.
Üks ülemeelik andumiseihk
meid matab nagu toomehelbelumi.
Täis tõotusi Su kallistelev pihk, -
sel ööl on suure täitumise jumi.
Sus süttin, uuestisünni sametöö
annaabi.ee 
