Kirjanduse lõpueksam
Sunnitööl avastab Dost
kaks klassi: poliitvangid (aadlikud), kriminaalkurjategijad.
Looming: "Vaesed inimesed" (väikeametnike vaene elu). Dost väidab, et rahal on
inimeste üle suur jõud ja et headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Raamatu põhitees on
see, et ühiskonda tuleb parandada ilma revolutsioonideta (kujuneb ka üheks peateesiks
tema elus). Teos äratab suurt tähelepanu.
1860-62 ,,Märkmeid surnud majast" (sunnitööst), 1861 ,,Alandatud ja solvatud"- inim
käitub sageli hetkeaje sunnil. Romaanides tähelepanu alateadvusel, instinktidel.
1866 ,,Kuritöö ja karistus", mida plaanis kirj juba enne sunnitööle minekut. See on
psühholoogiline romaan, olulised kunstilised võtted nt vastandamine (Nevski prospekt vs
Heinaturg). Tegelased pole konkreetsel negatiivsed ega positiivsed. Kompositsioonilt
klassikaline kriminull, millele lisatud sotsiaal-filosoofilised alltekstid. Kasutab sellest
romaanist alates teisiktegelasi, kes seesmiselt sarnanevad peategelasega