hauakambri Mesopotaamia tähendab jõgede vahelist maad, mida läbisid 2 Eufrat ja Tigris, seal oli palju savi ja pilliroogu Sumer 3000-2340 eKr, kasutusel oli kiilkiri, pole teada, kust nad pärit olid Akadi suurriik 2340-2160 eKr, Sargon vallutas Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurriigi ajaloos, suurem osa elanikke olid semiidid Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 eKr, Hammurapo vallutas kogu Mesopotaamia ning rajas ll, lasi koostada seaduste kogu, riigi purustasid hetiitidest sissetungijad Assüüria impeerium 934-609 eKr, pealinnad Assur ja Ninive, hoidsid pikka aega oma võimu all Süüriat ja Palestiinat, olid sõjakad, hävitasid linnu, sealhulgas ka Babüloni Uus-Babüloonia riik 626-539 eKr, Assüüria nõrgenes, pealinn Ninive hävitati, valduste üle hakkas valitsema Nebukadnetsar II, taastas Babüloni, rajas sinna rippuvad ajad ja templeid, sealhulgas Paabeli torn, 539 langes Pärsiale
Neis linnades tekkisid tugevad hurri, aramea ning hiljem ka assüüria rahvaste erinevustest tingitud konfliktid, mis olid n-ö päevakorraliseks teemaks. Isegi kui neid ohustas assüürlaste sissetung, ei suutnud linnad end kokku võtta ning ühiselt tegutseda. Hetkeks pakkus hingamisruumi Urartu kuningriigi suurenev võim. Kui assüürlased viimaks sõda alustasid, oli see just Urartu kuningriik, kellega assüürlased asju hakkasid arveldama. Kõik, mis oli hetiitidest järgi jäänud koondati ühte Assüüria provintsi, kuid Marashi linna varisemisega 711 a. eKr, kadusid hetiidid ajaloo areenilt lõplikult. Vaadates tagasi hetiitide kultuurilisele ja kunstilisele pärandile tuleks teha veel mõned märkused. Keskmise Hetiidi kuningriigi ajal mängis monumentaalkunst tunduvalt väiksemat rolli käsitöö ja keraamika kõrval, mis näivad jätkavat suunda, millega tegeleti varem (st. on peaaegu võimatu teha
annaabi.ee 
