Dominantsed defektid-paranduvad ainult juhul, kui nad ei pohjusta varast surma voi viljatust. Esinevad peamiselt heterosugootsetes isendites. Homosugootsus on enamasti letaalne, kui just ei ole tegemist mittetaieliku penetrantsusega. Defektse isendi ristumisel normaalsega: Aa X aa -> 1/2Aa + 1/2aa, on pooled jarglased defektiga. Retsessiivsed defektid-defektgeen parandub varjatult heterosugootses genotuubis. Defekt avaldub sel juhul, kui kahe heterosugootse vanema defektgeenid rekombineeruvad homosugootsesse genotuupi: Aa X Aa -> 1/4AA + 1/2Aa + 1/4aa Suguliitelise dominantse defekti korral on defektse emaslooma pooled tutred ja pooled pojad defektiga, defektse isa korral on aga vaid tutred defektiga. Suguliiteline retsessiivne defektgeen parandub heterosugootse emaslooma kaudu, kuid avaldub peaaegu alati ainult isasloomadel: Eri lookuste defektgeenide koostoime korral tekkiv vaararend on polugeenne defekt.
1) ristamiseks tuleb valida isendid, kes erinevad omavahel piiratud arvu (1...5) hasti eristatavate alternatiivsete tunnuste poolest (nt karvavarvus punane voi must; sarvilisus nudi voi sarvedega jne); 2) erinevate tunnustega jarglaste kvantitatiivne (hulgaline) arvestus jarglaspolvkondades, kus tegelikku ristamisetulemust vorreldakse teoreetiliselt oodatava tulemusega; 3) analuusiva ristamise (testristamise) kasutamine. 4) ristamise kohta koostatakse skeem. Tavaliselt tahendab see heterosugootse ja homosugootse retsessiivse isendi omavahelist ristamist. Skeemil tahistatakse vanemate polvkond tahega P (lad. parentes). Ema tahiseks on + ja isa tahiseks >. Isendite ristamist sumboliseerib korrutusmark X. Jarglaspolvkonna tahiseks on F. Esimese polvkonna hubriide tahistatakse F1, teise polvkonna hubriide F2 jne. Isendi tunnuste arengut maaravate pusivate ja segunematute parilike faktorite -geenide tahistamiseks vottis juba Mendel kasutusele ladina tahestiku tahed (A, a, B, C jne.)