Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte (mõnel juhul aluspõhja) ülemist osa
nimetatakse mulla lähtekivimiks ehk emakivimiks. Lähtekivim võtab otseselt osa mulla
moodustumisest või avaldab kaudselt(peamiselt veereziimi kaudu) mõju
mullatekkeprotsessile. Lätekivimi ülemine, mullatekke käigus moodustunud osa
moodustab mulla. Kui mulla lähtekivim on päritolult, koostiselt ja omadustelt
homogeenne, siis on tegemist ühekihilise lähtekivimiga, kui aga heteroheenne, siis kahe-
või mitmekihilise lähtekivimiga.
Lähtekivimile järgnevat kivimit , mis ei ole mullatekkesse otseselt kaasatud, kuid mõjutab
seda, nimetatakse mulla aluskivimiks.
8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid.
Liustikusetted ehk moreen (valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne
rähkmoreen P-Eestis; hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen Kesk-
Eestis; punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaba moreen L-