Läänemeri
paljuaastastest keskmistest.
LÄÄNEMERE GAASIREZIIM
Merevees lahustunud gaasidest avaldavad organismidele suurimat mõju hapnik,
süsihappegaas ja väävelvesinik. Taimed kasutavad süsihappegaasi assimilatsioonil,
eraldades hapniku. Loomad kasutavad hapniku hingamiseks, süsihappegaas ja
väävelvesinik, eriti suurtes kontsentratsioonides, mõjuvad neile mürgiselt.
Läänemere gaasireziim oleneb otseselt vee ringlemisest ja segunemisest, olles erinev
homohaliinses ja heterohaliinses veekihis.
Läänemere pinnakihte iseloomustab suur hapnikusisaldus, mis tavaliselt on ligi 100 %
küllastusmäärast. Kevadel ja suvel, vetikate intensiivse arenemise ajal ,eraldub
fotosünteesil vette rohkem hapnikku kui seda lahustub ja küllastusprotsent on üle
100. Suur hapnikusisaldus mere pindmistes veekihtides sügisel on seotud vee
intensiivse ringlemisega sellel perioodil. Talvel jääkatte all võib mõnikord tähelda
merevee pinnakihtide hapnikusisalduse mõningast vähenemist.
annaabi.ee 
