,,Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas." Tema lõppematu alkoholilembus saab ka lõpus nii Popile kui temale endale saatuslikuks. Isand ning Huhuu on pigem lamedad tegelased ning Popi on sügav tegelane. Tema maailmavaateid ning tundeid kirjeldatakse detailselt, samal ajal kui Isanda kohta väga palju informatsiooni ei jagata. Jutustaja on selles teoses heterodigeetiline ehk omab juurdepääsu kõikidele sündmustele ja tegevuskohtadele ning on loost väga hästi informeeritud, kuid ei asu jutus sees, vaid seisab väljaspool lugu. Jutustaja tundub olevat Popi suhtes väga kaastundlik ning suhtus kerge põlgusega Huhuu-sse. Kogu teos jutustataksegi just jutustaja vaatevinklist. Minu arvates mõjutab jutustaja vaatepunkt ning teose struktuur vägagi teksti tähendust. Kui
agressiivne kui varem. Vastupidi, ta andis Popile süüa ning vahepeal isegi poputas ning silitas teda, nagu kunagi varem oli seda teinud päris Isand. Lõpus saab lõpp-pinget ning lahendust kokku võtta Huhuu leiab köögist kasti, mis on ilmselt täidetud mingisuguse lõhkeainega ning selle maha visates lendavad mõlemad tegelased eri suundadesse laiali ning maja, mis oli koduks kõigile sündmustele, variseb kokku. Novelli jutustaja on heterodigeetiline, kuna ta asub väljaspool lugu. Jutustaja vestab tekstis toimuvat läbi Popi vaatepunkti, justnimelt läbi koera perspektiivi on sündmused antud kirjandusteoses esitatud ning fokusseeritud. Ka teose tegelasi kirjeldatakse läbi Popi vaatevinkli nii seletab jutustaja lugejaile koera mõtteid, kui Isand tuli hommikul Popit silitama: ,,Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus
annaabi.ee 
