Halliste luha taimkatte muutustest
(tabel 2). Halliste puisniitu on heinamaana kasutatud arvatavasti aastatuhandeid.
Ümbruskonna asulate heinamaad asusid enamasti Halliste jõe kaldail, seda kuni 1950.-
1960ndateni. Sellest annab tunnistust ka matkakirjeldus 1960ndatest: "Kahel pool jõge,
niikaugele kui silm ulatub, aina küünid, lausa küünide külad (Tamm, 1967)."
Eestis vähenes pool-looduslike rohumaade pindala 1950ndate aastate 1,5 miljonilt hektarilt
1990. aastaks 0,3 miljonile hetarile (Mander, 1994). 1950ndatel oli Halliste luht sealsete
kolhooside tähtis loomasöödabaas. Näiteks sai Viljandi rajooni "Valguse" kolhoos kogu
sööda sealsetelt luhaniitudelt. Halliste luhaniitu hinnati keskmise majandusliku väärtusega
luhaniitude hulka. Kuid juba sel ajal oli oht niidualade võsastumiseks peamiselt jõega
piirnevatel aladel (Mikk, 1957). Peale 1950daid aastaid on uuritavas piirkonnas
niidukoosluste pindalaline vähenemine kasvanud.
annaabi.ee 
