Kreeka poliitiline ajalugu
Sõjaretk kavandati hellenite ühisüritusena, kättemaksuks Xerxese sissetungi eest
Kreekasse poolteist sajandit varem. Seetõttu kutsus Aleksander makedoonlastele lisaks
osalema ka kreeka riikide liiduvägesid, mis, tõsi küll, tegelikus võitluses kuigu suurt osa
ei mänginud. Erandiks kujunes Tessaalia ratsavägi, mida Aleksander kasutas
reeglipäraselt faalanksi vasakul tiival (paremal tiival võitles ta ise oma hetairidega). Väe
põhijõu moodustasid seega makedoonlased, kellele lisandus kreeka palgasõdureid ning
abivägesid Traakiast ja Illüüriast. Laevastik oli üsna nõrk. Aleksandri peamine abiline
algaval retkel oli Philippose sõber ja võitluskaaslane Parmenion, Makedoonia aga jäi
Philippose teise kaaslase Antipatrose valitseda (Antipatros oli näidanud oma ustavust,
kallutades Philippose mõrvale järgnenud segaduste ajal armee Aleksandri poole).
334. a