Eesti keskaeg
Ristisõdijate päritolu (sotsiaalne ja geograafiline)- Ristisõdijad olid pärit
mittevabade rüütlite kihist, kes teenisid Bremeni peapiiskopkonnas ministeriaalidena.
Enamus pärines Buxhoevedeni aadlisuguvõsast. Tuntuim suguvõsa liige oli Riia
piiskop Albert, tema vend Theoderich ja Hermann (Tartu piiskop). Orduvendadest
vaid üksikud pärinesid Liivimaalt. Geograafiline päritolu: Mõõgavendadest enamik
oli alamsaksa päritolu. Nad tulid Liivimaale, Vestfaalist ja Põhja-Hessenist.
16. sajandil kõik ordu liikmed on pärit Vestfaalist. Riia piiskop Albert kutsus rüütleid
ja vaimulikke Vestfaalist ja Hessenist. Liivimaa ristisõjaga olid seotud Holsteini
augustiinlased, Loccumi ja Pforte tsistertslased, Magdeburgi ja Ratzeburgi
premonstraatlased.
Kaupmeeste huvid Liivimaa ristisõjas- Sakslaste majanduslik huvi Baltimaade
vastu tekkis 12. sajandi II poolel. Kaubanduse elavnemise üheks eelduseks oli
Lübecki linna rajamine 1159. aastal
annaabi.ee 
