Venemaa enne 1917. aastat
õigusi, pidas iganenuks õigeusu kirikut. Äärmiselt mõjukas nii vene liberaalide kui
radikaalide seas.
Herzeni kaasaegne oli aadlisoost vene emigrant Mihhail Bakunin (1814-1876), kellest sai üks
tuntumaid anarhismi teoreetikuid. Bakunin, Herzen ja paljud teised revolutsiooniliselt
meelestatud rikkad vene noored olid ühtlasi kirjanikud, kirjanduskriitikud või poeedid ning
omasid tihedaid sidemeid saksa ja prantsuse revolutsiooniteoreetikutega.
Herzenist tugevasti mõjutatud oli radikaalne sotsialist Nikolai Tsernõsevski (1828-1889),
kelle revolutsioonile kutsuv raamat ,,Mida teha?" (1863) kujunes üheks mõjukaimaks teoseks
19. sajandi II poole vene radikaalide seas. Valdavaks sai idee, et revolutsiooni tuleb teostada
läbi masside. Rahvamassid tuleb üles ärritada, nii et nad pühivad vana iganenud keisrivõimu
minema ja loovad uue maailma. Seetõttu ei olnud revolutsioonile kasulik rahva elujärje
paranemine