1. Eesti ajaloo pöördepuntkid: · Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227: Saksa/Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani kuninga Eestimaa hertsogkong · Jüriöö Ülestõus 1343-1345: Taani kuningas müüs oma P-Eesti valdused Saksa ordule, 1347 andis Saksa ordu kõrgmeister need edasi Liivi ordule · Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa
Vürstivõimu tugevnemine ja rooma õiguse sisseviimine piiras talupoegade kasutusõigusi metsale, heina- ja karjamaadele ning veekogudele, nad kaotasid jahi- ja kalapüügiõiguse, nende andamid ja koormised aga suurenesid. Soov saada tagasi vanad õigused ning kehtestada jumalik õiglus, andis talurahvasõjale konservatiivse iseloomu. Ülestõusnute tuntuimaks programmiks kujunes Švaabi talupoegade „12 artiklit”, mida levitati trükituna. Saksa ordust moodustub Breisimaa hertsogkong- esimene luterlik riik Euroopas. Saksamaalt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades. Šveitsis sai ref.liikumine alguse 1522.aasta paastuaegsest provokatiivsest vorstisöömisest, kus viibis Zwingli. Martin Lutheri esimestele ülesastumisele järgnenud nelja aastakümnega kujunes Euroopas, vaatamata sisemistele erinevustele, ühtne protestantlik blokk, kuhu kuulus suur osa
annaabi.ee 
