Hertsog Friedriv suri 1642, lapsi polnud, küll aga ta oli üles kasvatanud vennapoja, Jacobi, esialgu kohtas tugevat vastuseisu kuninga poolt, aga tasapisi ta leppis selle mõttega. Jacob sai oma aja kohta suurepärase hariduse, sai riigijuhtimis praktika onu õukonnas tegutsedes, nägi ka välisreisidel kuidas valitseti mujal jne.Jacobt vaimustas eriti madalmaade ajalugu, kavatsest sealt eeskuju võtta. Jacob oli kõige silmapaistvam tegelane hertsogitest. 1642-1682, ekspordi suurendamine algas ennekõike. 1642 oli käimas 30 aastane sõda, mis tähendas et euroopas tunti puudus kõigest ennekõike toiduainetest, kuraama tervavilja hakati välja vedama sõja aladele saadi palju raha selle eest, rahad läksid manufaktuurtööstuse arenemiseks, võttis eeskuju oma isast. Tänu sõjale oli suur nõudmine laevadele, ning selle rahuldamiseks tegi veel mitu laevaehitus kohta, Goldingenis sisemaal ehitatud laevad toimetati mere äärde jõe kaudu
parvele minna, ja leidis, et parv oli kadunud. Ta oli arvanud, et tal nüüd ots käes on, ükskõik kuidas asi lõpeb: kui ta ei pääse, siis ta upub, ja kui ta pääseb, siis päästja saadab ta koju, et lubat ud tasu kätte saada, -- ja siis müüb miss Watson ta kindlasti Lõunasse. Noh, selles oli tal õigus; tal oli enamasti alati õigus; neegri kohta oli tal haruldaselt selge pea. Lugesin Jimile õige palju kuningatest ja hertsogitest ja krahvidest ja muudest sihukestest inimestest ja kui uhkesti nad riides käivad ja kui peened kombed neil on: kutsuvad üksteist majesteetideks ja kõrgusteks ja hiilgusteks ja nii edasi, selle asemel et öelda «mister». Jim ajas silmad pungi, oli väga huvitatud ja ütles: «Ma ei teadnud, et sihukesi on nii palju. Ma pole muist kuulnud kui vanast kuningast Saalomonist või neist, mis mängukaartide peale on trükitud. Kui palju üks kuningas ka teenib?» «Teenib?» ütlesin ma
annaabi.ee 
