Ühiskond ja selle kriitika romaanis “Isa Goriot”
kõrgseltskonda. Mitmed pariislased, eriti auahned noormehed, müüksid kasvõi oma
hinge, et sinna pääseda. Kuid kõrgseltskonna üritused, ballid, kus sõlmitakse tutvusi,
nõuavad palju raha. Peab ju käima kaasas viimase moega, omama uhkeid sõidukeid
ning käima teatris. Sisimas on kõrgseltskond, hoolimata uhkest fassaadist, täis
pealiskaudsust ja kahjurõõmu. Inimesed on silmakirjalikud ning truudusetud. Autor
jutustab lugejal krahvinnade ja hertsoginnade tegelikest kommetest, abieluvälistest
armuseiklustest mitmete armukestega, edevusest ja kahjurõõmust ning kuulujuttude
armastusest.
Inimeste huvid on materiaalsed ning nad hindavad teisi pahatihti rahakoti
paksuse järgi. Omavahelistes suhetes on nad silmakirjalikud ja armastavad valetada.
Siiski kasutatakse palju irooniat ja sarkasmi, mis annab inimesele teada, kas ta on
soovitud külaline või mitte.