Antonio Vivaldi ja Johann Sebastian Bach
Nagu kõik Bachid oli Sebastian
tagasihoidlik, töökas, seesmiselt uhke. 10 aastaselt jääb poiss orvuks ja teda
hakkab kasvatama vanem vend Christoph. 15 aastane Lüütseumi õpilasena
asub Sebastian ka juba tööle. Et tal oli ilus hääl, mängis hiilgavalt viiulit,
klavessiini ja orelit. Võeldi ta meeledi kloostrikooli. 18 aastaselt alustas ta
Lüdenburgis elu. Et avardada oma muusikalist silmaringi, kõndis maha pikki
kilomeetreid, sest sõiduraha puudus. Hertsogilossi on 90km, suurim linn ja
sellesse oli 40km. See oli Bachile parim õpiaeg. Sisemine uhkus, soov rajada
oma teekonda. Vaatamata oma töökusele, ei olnud ikkagi Bach meelejärel
oma tööandjatele, sest muusika, mida ta kirjutas oli liiga ere ja omanäoline.
Sellest ei saadud aru. Siit ka konfliktid tööandjatega. Mitmes Saksa linnas
pidas ta erinevaid ameteid: organist (orelimängija), viiuldaja, kapellmeister,
kantor (õpetab laule). Elu viimased 27 aastat (jutti) mööduvad Leipzigi