David Hume
raskustega sai Hume sellest olukorrast välja ning nõustus olema oma sugulase, leitnant-kindral
James St. Clairi sekretar sõjalistel ekspeditsioonidel. Hiljem nõustus Hume töötama Edinburghi
advokaadibüroos raamatukoguhoidjana ning see andis talle võimaluse töötada oma teose
,,Inglismaa ajalugu" kallal, mis ilmus kuues köites. See seeria muutus best-selleriks ning andis
talle rahalise sõltumatuse, mida ta kaua oli oodanud.
1763. aastal võttis vastu Prantsusmaa suursaadiku Lord Hertfordi kutse ning hakkas töötama
tema sekretärina. Ta töötas 3 aastat Pariisis ning 1766 naasis koos Jean-Jacques Rousseau'ga
Inglismaale. Nende sõprus ei kestnud kaua, sest paranoiline Rousseau oli veendunud, et Hume
sepitseb vandenõuteooriat tema kui põgeniku vastu. Edinburghi jõudis Hume tagasi 1769. aasta
augustis. Ta ehitas uude linnaossa maja ning elas rahulikult kirjatöid tehes.
Saanud teada maksavähist, valmistus Hume surmaks sama rõõmsalt nagu ta oli elanud. Ta suri
25