Eesti uusaeg (1710-1900)
sõnumiga teistele. Tuleb meeleparandusele üleskutsumine, ässitati inimesi varakult
surmaks ette valmistama.
Vennastekogud haaravad kindla positsiooni, mis jääb veel tükiks ajaks nende kätte.
19. sajandi 20. aastate liikumine on saavutanud uue kvaliteedi. Vennastekogud loovad
endale struktuuri, tekivad ringkonnad. Eesti- ja Liivimaal oli 12 vennastekogude
ringkonda. Etnilisele Eesti alale jäi neist kaheksa. Saadakse luba kutsuda Herrnutist
juhte, õpetajad, kes hakkavad ka kõrgemal tasemel seda liikumist juhtima. 19. sajandi
keskpaika loetakse selle liikumise kõrgajaks. Aruannete järgi on olnud 160 palvemaja
etnilisel Eesti alal. Liikmete arvu on hinnatud umbes 50 000-le. Kaasastilkujaid oli
ilmselt veel. Umbes 10% täiskasvanud elanikkonnast oli sellega seotud. Piirkonniti oli
liikumine elavam või leigem. Enam aktiivsed piirkonnad on Lääne-, Hiiu- ja
Saaremaa, Võru- ja Tartumaa