aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise järeltulijad asutasid 1722. aastal Saksamaal Herrnhutis oma asunduse ja 1727. aastal ka hernhuutlaste koguduse. Vennastekoguduse juhiks ning peamiseks teoloogia ja kommete kujundajaks sai krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kes 1736. aastal külastas Liivi- ja Eestimaad, andes suure tõuke hernhuutlaste edasisele ning Liivimaa tööle. Vennastekoguduse õpetus keskendus Jeesus Kristusele, tema kannatustele ja ristisurmale. Erilist rõhku panid hernhuutlased isiklikule kogemusele Kristusega, vajadusele usuliselt uuesti sündida ehk ärgata
Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. asehalduskord - 1783-1796. a. Eesti- ja Liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaa haldusseadustik (Katariina II) hernhuutlus - vennastekoguduste liikumine, Saksamaal, Herrnhutis tekkinud usuvool, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust; Eestisse levis 1730.- 1740. Aastatel; Jelaziveta Petrovna keelustas, kuid Katariina II lubas. Hernhuutlus levis Saaremaal ja Lõuna-Eestis; hernhuutlikest peredest on pärit mitmed solmapaistvad ärkamisajastu tegelased (näiteks Hurt) nekrut - noorsõdurite nimetus Vene sõjaväes 18-19. saj. talitaja - valla juht Eestimaal 1816. a. talurahvaseaduse alusel.