Muuseum rajati Karl V neljanda surma-aastapäeva puhuks. Seal esitatavad tööd on pärit al 15. saj. kuni 18. saj- ni. Jose de Churriguera(1665-1725)-Hispaania arhitekt ja kujur.Lõi omapärase hispaania barokkstiili tsurrigerismi 17 saj. lõpp-18 saj- ülevoolav dekoor,rikkalik ornament ja fantaasiaküllane kujundus.Salamanca raekoda. Juan de Herrera(1530-1597)Hispaania arhitekt,tema ehitisi iseloomustab klassikaline selgus ja rangus.Rajas desornamentado-(herreriano-)stiili-väldib seinakaunistusi.Tööd:Escoriali kabel ja haigla,Toleda Alcsar`i lõunafassaad,Valladolidi katedraal,Sevilla börsihoone. Valencia on Hispaania kunstilinn, kus on kõige segunenum rahvas (foiniiklased, kreeklased, kartaagolased, ibeerid, germaanlased, maurid, juudid). Jõukas ja kuumavereline elanikkond.1826 a mõisteti Valencias viimane inimene tuleriidale. Toledo Kõige õudsem ja süngem linn Hispaanias Uus-Kastiilias,puudub tänavavalgustus,Toledos asub El Greco muuseum
I pool) esindab nn. platereskne (hõbesepa) stiil, millele on iseloomulik hilisgooti, vararenessansi ja mauri sugemetega fantastiline detailirohke ornament. Mõjusamaid näiteid on Toledo Santa Cruz´i hospidal (1504-14) ja Sevilla raekoda(1527-72). Kõrgrenessansi ajal taandus platereskne stiil suurte ja rangete vormide ees, saavutades oma kõrgpunkti 16.saj. II poolel. . Kõige kujukamalt avaldus see J.B.de Toledo (surn.1567) ja J.de Herrera (1530-97;stiili nimetataksegi J.de Herrera järgi herreriano stiiliks) poolt Madridi lähedale ehitatud Escorialis (1563-81). Escoriali hoonetekompleks (loss, kirik, klooster) on mahutatud rangele ruudukujulisele põhiplaanile, kus kõik ehitusosad paiknevad jäigas geomeetrilises võrgus. Kogu kompleksi hallist kivist hiiglafassaadil ei ole otsest keskpunkti, seda ilmestavad massiivsed neljakandilised nurgatornid ning aknaavade rütmiline paigutus. Kompleksi kuuluva Rooma Püha Peetri kirikut jäljendava kiriku fassaad on liidetud
annaabi.ee 
