KEELATUD SUHTED
Seepärast suhtus
enamus neist maarahva kommetesse umbusklikult või halvakspanuga. Igaühe isiklikust
ilmavaatest sõltus vaid see, kas patuelus peeti süüdlaseks sakslastest ülemkihti või talurahva
enda pahelist loomust.
Baltisaksa kirjamehed kujutasid eestlasi enamasti, kui häbituid endassetõmbunuid olevusi, kes ei
loobunud paganlikest rituaalidest. Sama moodi on kirjeldatud ka mõisnikke ja nende endi
kombeid, tihti manitsuse vormis.
Mõisas maksis teine kõlblus, kui külas. Herraste juures maksis põhjusmõte, et sugulik ühendus
orjadega ei häbista. Nad sundisid tüdrukuid ja noorukuid võimuga oma himusid orjama. Teised
said sedasamma kätte ähvarduse ja kullaga.
J. Chr. Petri kirjutab: “Üks teine mõisnik tarvitas ikka saunas käies oma talutüdrukuid, üht teise
järele pesijaks, kus ta nende puhtuse oma lihahimule ohverdas. Üks nendest, kelle kätte järg tuli
annaabi.ee 
