Eesti loomastik. Selgrootud
Selts: Kärsskaanilised (Rhynchobdellida)
Lõuad puuduvad, toitu haaratakse väljasopistatava neelu e kärsa abil. Esindajad:
lamekaan Glossiphonia complanata, pisikaan Helobdella stagnalis, kalakaan
Piscicola (=Ichthyobdella) geometra.
Selts: Lõugkaanilised Arhynchobdellida (=Gnathobdellida)
Suus paikneb kolm poolkuukujulist lõuga. Toituvad selgroogsete verest või väikestest
selgrootutest. Esindajad: apteegikaan Hirudo medicinalis, hobukaan e. püdal
Haemopis sanguisuga, ahaskaan Herpobdella (Erpobdella) octoculata.
Hõimkond: Limused Mollusca
Väga mitmesuguse välimuse ja eluviisidega loomarühm. Iseloomulikud kolm tunnust:
nende keha ümbritseb ühe- või kahehõlmaline mantel, keha alapoolel on lihaseline jätke
jalg ja enamikul liikidel on suus toidu peenestamiseks kitiinhambakeste plaat hõõrel.
Liikide arv: 160
Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki
karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe
Kirjandus: Vikipeedia
annaabi.ee 
