Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
rohelised konnad – tiigikonn, veekonn ja järvekonn (elavad veekogudes ja nende
lähiümbruses seltsingutena, nad tegutsevad päeval. Talvitavad vees. Järvekonn (pikkus kuni
15 cm) toodi 1925 Irboska lähedalt Raadi järve. 1950. aastateni leiti üksikuid
isendeid Emajõe luhalt. Järgnevatel aastakümnetel ei kohatud järvekonni kordagi, kuid 1997
tuvastati see liik Tartus ning Tartu ongi jäänud Eestis selle liigi ainsaks leiukohaks. Tiigi- ja
veekonna on mitmel pool Mandri-Eestis. Poola herpetoloogi Laszek Bergeri järgi (1967) ei
olegi veekonn iseseisev liik, vaid sigimisvõimeline hübriid, kes kujunes välja tõenäoliselt
pärast viimast jääaega emaste järvekonnade ja isaste tiigikonnade ristumise tulemusena. Eestis
moodustavad tiigikonnad liigipuhtaid kooslusi (Lääne-Eestis) ja koos veekonnaga
segakooslusi (Kesk- ja Lõuna-Eestis).
Ohustatud ja kaitsealused kahepaiksed
Eesti punases raamatus (1998) on 2. (ohualtid) kategoorias kõre, 3. (haruldased) kategoorias
annaabi.ee 
