huuleohatis), viiruse levimisel gangilonist väljapoole (ajukoesse) võib tekkida entsefaliit. Nakatumine Sümptoomid palavik; peavalu; krambid ning teadvuse häire, mis võib süveneda koomani; kõnehäired; ühe kehapoole halvatus; tasakaaluhäired; tundlikkuse häired; süljenäärme turse (mumpsi korral); nahalööve (leetrite korral); lihasvalud (arboviiruste korral). Ravivõimalused Haige tuleb toimetada kiiresti haiglasse. Spetsiifiline ravi on olemas vaid herpesviirustele. Muu ravi on enamasti sümptomaatiline ehk haigusilminguid leevendav: voodireziim, palaviku alandamine, vedeliku tasakaalu jälgimine, krampide vastane ravi jms. Ennetamine Haiguse vältimiseks on oluline alati korralikult välja ravida viiruslikud põletikud hingamisteedes ja mujal. Tuleb olla ettevaatlik loomade ning putukatega kokkupuutel. Lapsi tuleb kindlasti vaktsineerida tüüpiliste lastenakkuste vastu. AITÄH KUULAMAST!
Peremeesraku DNA sünteesi inhibitsioon on omane kõigile viirusinfektsioonidele. Näiteks poksviirused produtseerivad DNaasi, mis vähendab raku DNA sünteesi; 2. peremeesraku RNA transkriptsiooni pärssimine. Paljud viirused, poksviirused, reoviirused, paramüksoviirused ja pikornaviirused pärsivad peremeesraku RNA transkriptsiooni; 3. peremeesraku iRNA sünteesi inhibeerimine on iseloomulik vesikulaarstomatiidi-, influentsa- ja herpesviirustele; 4. peremeesraku proteiinide sünteesi pidurdamine. Paljude viirusnakkuste puhul lakkab raku proteiinide süntees, kuid samal ajal jätkub viiruse proteiinide süntees. Raku proteiinide sünteesi inhibeerimine on iseloomulik pikornaviirustele. Sama on täheldatud ka toga-, influentsa-, rabdo-, poks- ja herpesviirustel. Mõnedele viirustele on iseloomulik hilisem proteiini inhibitsioon, eriti mittetsütotsiidsetele viirustele (pesti- ja retroviirused)